Argenti kollektsioon ja muuseum Folkloori muuseum ja pildigalerii asuvad Koraese raamatukogus ning koosneb peamiselt Philip P. Argenti annetatud kollektsioonist. 1932. aastal rajas ta “Argenti ühenduse”, et koguda ja säilitada Chiose rahvuslikke ja ajaloolisi materjale. 1937. aastal avastati Chiose Keskkoolis Etnoloogia muuseum, mis üsna pea rikastus uute annetuste läbi. Hiljem lasi Koraes raamatkogule uue osakonna ehitada, kuhu majutada oma raamatud, ajalooliste maalide kollektsioon ning folkloor kollektsiooni, millest viimase ta annetas Chiose folkoori, ajaloo ja topograafiliste piltide kollektsioonile. Need uued ruumid lisati hoonele 1962. aastal, tähistamaks Chiose 50. iseseisvus aastat. Peale Philip Argenti’se surma 1974 a., annetas tema poeg Pantdely veel raamatuid, maale ning muid rahvuslikke eksponaate. Samuti lasi ta hoonele uue tiiva ehitada ning renoveeris selle selliseks nagu see on praegu.
Maalid sissepääsu juures, trepi ümber ning teise korruse koridorides on kõik seotud Chiose ajalooga. Samuti võib sissepääsu juures näha ajaloolisi ja topograafilisi maale Chiose kohta, mis näitavad meile, milline see saar oli 14. ja 19. sajandi vahel, mõned neist on gravüürid, teised jällegi akvarell või õli maalid. Keldris seisavad skulptuurid raamatukogu annetajatest A. Korsesest ja Ph. Argentisest, samuti büstid tähtsamatest Chiose perekondadest. Koraese ning teiste isikute isiklikud käsikirjad, medalid jne. Teisel korrusel asuvad A, B, C, D ja E saalid, viimased kaks on rahvusiku kunsti päralt.
Saal A
Kõik ajaloolised sündmused on esindatud peamiselt maalides A saali sissekäigu juures. Huvitavaimad on French R. Patoni 4 vask gravüüri, millel on kujutatud Vene admiral Orlofi merelahingut türklaste vastu Cesmes, aastal 1770. Kõik muud maalid õli- ja vask gravüür maalid kujutavad võitlusi piraatidega 18. ja 19. sajandi vahemikus. Maalid, mis kujutavad Chiost on kõik B ja D saali uste juurde ülesse riputatud. Koridaride seintel ripuvad kuus maali Chiose katastroofi kohta aastal 1822, mõned õlimaalid ja Delacroixi litograafia.
Saal B
Tähtsaimad tööd saalis B on portreed ja büstid. Portreed on enamasti tuntud Chiose peredest, parimad neist on Jenny Skilitsi (1853), Alexandra Mavrokordatou-Skiltsi (1872), Amvrosios Argenti (1861), Vierou Argenti (1861), Joulia Ralli-Argenti (1890), Maria Julia Argenti (1877) ja Panteli Argenti (1879) loominguist. Marmorbüstid on Marouko Argentist ja Maria Julia Argentist, pronksbüstid Ph. Argentise lastest ja Michalis Mavrokordatosest ning ülejäänud miniatuurid esindavad muid pereliikmeid. Peale selle on seal samuti medaleid, huvitavaid münte ja Argentise perekonna isiklikke esemeid. Samuti võib seal näha miniatuure, mõõku, religioosseid pilte, portselaan nõusid ning vasest evangeelium.
Saal C
Saal C esindab Chiose kultuuri rahvuslikku osa. Maalid kujutavad peamiselt chiose inimesi rahvariietes. Nendelt piltidelt võib näha rahvariideid kogu saarelt, 16. – 20. sajandi vahel. Enamus nendest töödest on maalitud turistide poolt, hilisemad tööd nende teemade kohta lasi Ph. Argenti maalida peale seda kui ta oli kogunud selle materjaali kohalike inimeste kohta. Peale selle on seal 3 portselannukku, kes on riietatud kohalikesse rahvariietesse, unikaalne kollektsioon, kuna originaalid hävinesi veidi peale koopiate tegemist.
Saal D ja E
Saalid D ja E on tädetud kohaliku rahvakunstiga, samuti eksponaatidega järgnevates valdkondades: tekstiil, kudumid, riietus ning puulõiked. Kudumid kujutavad endast riietusesemeid ning muid majapidamises kasutusel olnud esemeid 20. sajandi algusest. Tekstiili osakonnas koosneb peamiselt kolmekümnendatest aastatest pärit vaipadest, kuid samuti riideesemetest ja dekoratsioonidest. Rahvariiete osakond hälmab enamusi huvitavaid riideid tervelt Chioselt. Puulõiked on dekoreeritud aasadega.
Avatud:
Nädala sees 08.00 – 14.00
Reedeti 17.00 – 20.30
Laupäeviti 08.00 – 12.30
Lisateabe saamiseks külastage: www.koraeslibrary.gr