Isidorei kirik on kombineeritud kahest kirikust, hilisem osa on kaetud lameda tsement katusega, mis osaliselt katab ka vaneme vara kristliku basiilika varemeid. Mosaiik põrandad on dekoreeritud geomeetriliste mustritega ning mitmed arhitektuurilised elemandid basiilikast on üle viidud kiriku uude osasse. Kiriku all on siiani püha Isidore ja püha Myrope sarg nende säilmetega.

Varakristlik Püha Isidore basiilika ehitati kunagiste Rooma impeeriumi aegsete varemete peale. Kirik ehitati Constantine IV Pogonatose valitsuse ajal, 7. sajandi teisel poolel. Hoonet on ajaloo vältel mitmeid kordi restaureeritud, arvatavasti Frangi valitsuse, hilise Bütsantsi perioodi, kuid ka lähiajaloo jooksul. Kirik peegeldas viite erinevat arhitektuuri faasi, millest vanim pärines viiendast sajandist. Kahjuks hävines hoone 1881. aasta maavärinas.

G. Soteriou oli mees, kes korraldas aastal 1918 selles paigas esimesed arheoloogilised väljakaevamised, millele järgnesid 1928. aastal A. Orlandose uuringud. Väjakaevamised korraldati ka aastal 1981 ja1982 Bütsantsi uuringute kohaselt.