Egeuse meres, 48 meremiili kaugusel Loode-Chiosest, asub saarestik, millest suurimat maismaaosa kutsutakse Psaraks. Pisemad saared on Antipsara– tänapäeval ilma elanikkonnata, Kato Nisi, Aye Nikolaki, Daskalio, Prasonisi ja Nisopoula. Kõik need saared kokku moodustavad sobiliku koha, kus nautida rahu, puhata ja ennast lõdvaks lasta, kuna nendel saartel ei ole mitte ühtki autot ning külaelanikud on külastajate vastu ääretult sõbralikud.

Psara on kivise pinnasega saar, küngaste ja mägedega, millest suurim on Prophitis Ilias, 640 m kõrge. 39 ruutkilomeetrisel alal asub vaid üks pisike saar ning selle sadam. Kuna saar on väga kivine ei ole põllumajandus seal võimalik, seetõttu töötavad enamus viiesajast elanikust merel. Samuti ei ole turism seal kuigi levinud elatusallikas.

Keskajal oli see saar asustamata. Mõningad Kreeka perekonnad Thessayst ning teistelt Kreeka saartelt asustasid Psara 15. või 16. sajandi paiku, et takistada türklaste reide. Hiljem sai Psarast kolmas jõud mereväes, peale Hydra ja Spetsese saari.

1821. aasta revolutsiooni ajal, mis peeti Türgi impeeriumi vastu, osalesid Psara elanikud oma mereväega ning hävitasid tulega mitmeid Türgi laeva üksusi. See kõik toimus vaprate kaptenite käe läbi nagu näiteks Papanikolis, Kanaris ja Pipinos. Peale seda aga kannatas Psara kõvasti türklaste kättemaksu ja viha käes, kes hävitasid täielikult saare, tapsid või vangistasid terve saare elanikkonna 24. juunil 1824.

Need vähesed elanikud, kellel õnnestus põgeneda mõndede laevadega, leitsid varjupaiga Monemvassiast (Peloponese). Peale Kreeka iseseisvumist läksid need inimesed Eretria (Evoia) saarele, kuhu nad rajasid “Uue Psara”. Paljud nendest elanikest naasesid hiljem Psarale ning elavad seal tänaseni.

Esimese saja aasta jooksul, iseseisva Kreeka ajaloos, oli Psaral privileeg omada Parlamendis kahte liiget, et tunnustada tema teeneid vabaduse ning demokraatia saavutamiseks. 1946. aastast see privileeg katkestati, sellele vaatamata, et siiski Psarat tunnustada, on see linn, vaatamata oma suurusele, omaette “maakond”.

Huvitavamaid paigad, mida nendel saartel külastada on Arheoloogiline muuseum, Aghios Nikolaose kirik (kust Constantine Kanaris alustas oma rünnakut Türgi lipulaeva pihta) ning vaated, mis sealt avanevad, samuti Neitsi Maarja klooster ning sealne haruldane raamatukogu. Muidugi on ka siinne Kreeka köök äraproovimist väärt, eriti sellele kohale tüüpilised austrid, mesi ning kohalik juust.

Informatsioon Psara kohta

Kasulikud telefoninumbrid:

Suunakood: 02720

Politsei: 02720  61222
Linnavalitsus: 02720  61249
Üldine telekommunikatsioon: 02720  61266
Toad: kloostris asub külalistele kolm tuba, nii meestele kui ka naistele.
Sport: olenemata sellest, kas te otsite siit veesporti või kalapüügi võimalust, siit leiate te endale sobiliku koha!
Rannad: sadama lähedal olev rand on kindlasti külastamist väärt, samuti rannad Kato Gialos, Katsounas, Lazoretos, Limnos ja Olisso Chious.
Sündmused: 20. juuni on 1824. aasta veresauna aastapäev.
Mida näha: Kohad, mida iga Psara külastaja peaks nägema on klooster ja kindlus. Klooster on ehitatud prohvet Eliase mäe ja ranniku vahele. Tänapäeval hooldavad seda kohta üksikud nunnad, kes seal elavad. Samuti asub seal raamatukogu, mille mõningad raamatud on toodud saarele munkade poolt Pühalt mäelt ning Skiathose saarelt, aastatel 1770-1840. Teisel pool asuv vana kindlus, Plaeocastron, on pärit 15. sajandist. Peale selle väärib külastust ka huvitav Arheoloogia muuseum, kus on võimalik näha esemeid antiiksest linnast.